Manipuleerijad meie meeskondades: mida ja miks peaksime nendest teadma?
Inimsuhted on koostöös määrava tähtsusega, aga kui inimsuhted ei toimi, siis enamasti ei oska me kahtlustadagi, et see ei tulene mitte halvast juhtimisest ja inimeste vähestest koostööoskustest, vaid meie seas on manipuleerija, kes teadlikult inimsuhetega mängib ja neid oma kasu nimel mõjutab.
Kui märkame, et koostöö projektitiimides või suuremates meeskondades ühiste eesmärkide saavutamiseks ei laabu, õhus on pingeid, halvasti ütlemisi ning parimad tegijad kaaluvad mõne konkreetse inimese tõttu lahkumist, siis paneme selle enamasti pingeliste tähtaegade, halva tiimitöö ja/või kehva projektijuhtimise arvele.
Või tajume juhina pingeid oma tiimides – ühise koosolekulaua taga on vaikus, aga õhus on pinget, mida igaüks tajub. Töökoosolekutel kohtab üksteise vastastikust süüdistamist ning üks-ühele vestlustel jäetakse juhile mulje, et suhted tiimis on head, kuid juhini jõuavad kaebused mõne konkreetse töötaja või olukorra kohta jne. Üldjuhul jõuame juhtidena olukorda analüüsides selleni, et peame arendama oma inimeste koostöö- ja suhtlemisoskusi, parandama tiimi ühtekuuluvustunnet ehk püüame leida sobiva koolituse või teeme ühise tiimipäeva. Halvimal juhul kaalume konfliktsete või tiimi mittesobivate meeskonnaliikmete ümberpaigutamist teistesse rollidesse või palume sootuks nende lahkumist, et saavutada tööalased eesmärgid, sihid ja tagada head inimsuhted meeskonnas. Ehk me võtame alateadlikult juhtidena vastutuse tekkinud olukorra ees ja asume seda lahendama arvates, et tegemist on juhtimisprobleemiga.
Kuid kas me tegelikult oskame märgata, et meie tiimi(de)s on emotsionaalsed manipuleerija(d), kes teadlikult ja omakasupüüdlikult neid olukordi enda ümber tekitavad, sest a) neil on niimoodi põnevam või b) nende jaoks on muud isiklikud huvid mängus. Manipuleerijad näiteks vahetavad vestluse teemat niipea, kui vestlus muutub neile ebamugavaks, moonutavad infot ja kokkuleppeid, et toita oma egoistlikku minapilti ning tunda oma üleolekut. Nad kujutavad ennast alati ohvrina ja mossitavad või vaikivad, kui neile miski ei meeldi tuues niimoodi ennast tähelepanu keskpunkti ja oodates kõigi teiste kaastunnet. Lisaks suudavad nad oskuslikult teisi mõjutada nii, et nood hakkavad kahtlema oma sõnades ja tegudes ning oma terves mõistuses. See kõik aga omab katastroofilist mõju inimsuhetele meeskonnas, tekitab ebakindlust kaastöötajates kuni selleni välja, et väheneb inimese otsustusvõime. Näiteks võivad muidu väga enesekindlad ja varem keerulistes olukordades meelekindlalt käitunud inimesed ühtäkki muutuda ebakindlaks ja endas kahtlevaks, hakkavad tegema vigu või soovivad vastutusest loobuda. Pole ime, et sellises õhkkonnas koostöö ei suju ja ühiste eesmärkide saavutamine on keeruline.
Kuidas siis oma tiimides ikkagi häid inimsuhteid ja head koostööle suunatud õhkkonda hoida?
Kuna manipuleerijaid on meie seas üllatavalt palju ja selle asemel, et tunda ennast halvasti või olla segaduses ning häiritud asjadest, mille mõjutajateks me ise kuidagi pole olnud, peaksime oskama selliseid inimesi endi seas ära tunda. Kui oskame neid ära tunda ja nende käitumist erinevates olukordades märgata, saame muuta või ümber kujundada oma tiimide/projektide töökorraldust ja rolle ning vähendada sellega manipulatsiooni hävitavat mõju oma meeskonnale.
Manipuleerijate puhul tuleb meeles pidada, et neid muuta või organisatsiooni poolt koolituste käigus arendada pole võimalik, sest sellised isikuomadused ja käitumismustrid on kaasasündinud või varases lapseeas kujunenud. Juhtidena on meie võimuses vaid otsustada, kas selliste inimeste erialased kompetentsid ja oskused kaaluvad üle nende isikust tuleneva kahjuliku mõju inimsuhetele ja töövõimet ning kogu meeskonna motivatsiooni pärssiva halva tööõhkkonna.
Kokkuvõtteks, kuna head inimsuhted on koostegemise eeldus ja meie kõigi üks vajadustest on olla võrdselt, lugupidavalt ja austavalt koheldud, siis tiimide juhtidena ja projektide eestvedajatena tasub vahel asju vaadelda psühholoogi pilgu läbi selmet püüda kõiki tekkinud olukordi lahendada praktilisi juhtimisoskusi kasutades. Ning teadvustada endale, et mõni lugupeetud kolleeg meie organisatsioonis võib hoopis teistega emotsionaalselt manipuleerida.
Häid soovitusi annab lisaks raamat „Manipuleerijad meie seas, kuidas neid tuvastada ja ennast kaitsta?“, mis ühtlasi võiks olla raamat, mis lisaks juhtimisalasele kirjandusele on iga inimestega töötava juhi või personalijuhi tööriistakastis.
Artikli autor
