Praktiline
HR-analüütika käsiraamat

“Praktiline HR-analüütika käsiraamat” on esimene omataoline raamat Eestis, mis käsitlebki ainult personalivaldkonna analüütikaid erinevates töötaja elutsükli vaadetes. Raamatu sünnilugu on pikk ja hakkas idanema tegelikult juba 2022. aasta 28. veebruaril, kui sündis Eesti HR Selts. 

“Seltsi asutades olid meile näha katmata valdkonnad, kuhu HR-i maastikul panustada plaanisime, nende hulgas ka näiteks personalijuhtimise aastauuring, mis aitaks mõõta temperatuuri valdkonna tegevuste ja prioriteetide vaates. Kohe esimesel aastal selgus uuringu tulemustest valdkond, millest kõige enam puudust tunti – HR-analüütika. Sama vajadus selgus ka 2023. aasta uuringust.” Helo Tamme

Kuidas panna kokku raamat teemal, mis eristuks, oleks praktiline, kaasav ja looks kogukonnas väärtust? Selleks otsustasime kaasata võimalikult palju valdkonna eksperte, kes saaksid rääkida oma praktilisi lugusid ja aitaksid nii HR-analüütika teemad katta kogu töötaja elukaare ulatuses. 

“Meie eesmärk on pakkuda teadmisi ja väärtust erineva kogemusega lugejaile, sestap leiabki raamatust näiteid lihtsatest mõõdikutest kuni keeruliste prognostiliste töövahenditeni. Samuti püüame ennustada, mida toob endaga kaasa tööjõu analüütika tulevik.” Egle Saska

“Praktiline HR-analüütika käsiraamat” on kirjutatud nii neile HR-i entusiastidele, kelle jaoks on personalijuhtimine ja sellega seonduvad valdkonnad põhitöö, kui ka neile, kes otseselt personalitööga ei tegele, kuid kes puutuvad kokku inimeste või nende juhtimisega. 

Raamat on sündinud tänu Eesti HR kogukonna ühisele panusele. Kaasates erinevaid praktikutest valdkonna eksperte, on loodud käsiraamat, mis annab praktilisi nõuandeid ning avab HR-analüütika rolli töötaja elutsükli kõigis etappides. Raamatu kirjutamisel lõid kaasa: Triin Adamson, Merilin Aug, Evely Gorobinski, Evert Kraav, Mare Heinluht, Kerli Karpa, Ave-Gail Kaskla-Kuprys, Lea Kimber, Sirli Kivaste, Kadi Kuuskmann, Helena Laus, Palmi Lindjärv, Keishy Margus, Külli Meier, Gelly Mikko, Ene Olle, Sirle Paberits, Juta Palmeri, Kairi Pauskar, Tuuli Perolainen, Cerlin Pesti, Ülle Pind, Rio-Steffi Plaaser, Kadi Poll, Piret Prangel, Helen Pärli, Irja Rae, Egle Saska, Marii Starast, Kadri Sooberg-Aettik, Vladimir Šarõi, Pille-Riin Tammela, Annika Tuulemäe, Hannaliisa Uusma, Henry G. Uriko, Kersti Vannas, Leiu Verev, Ilona Viilu ja Andra Värnik. Keeletoimetajana andis panuse Marili Tammeorg.

HR-analüütika käsiraamatu väljaandmist toetavad CV-Online, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Fontes, SOL Baltics ja Swedbank AS.

HR-analüütika käsiraamatuid müüakse hinnaga 12,99 eurot (sh km).

Raamatuid saab kätte ainult Eesti HR Seltsi üritustel ja vajalik on ettetellimine.

Raamatuesitlus toimub 19. detsembril toimuval seltsi poolt korraldataval HR jõulupeol. Huviline saab end üritusele registreerida ja raamatu soetada siin lingil.

NB! kohtade arv on piiratud!

Toetajad

Arvustused

“Kui ma 1993. aastal personalijuhtimise teemadesse sukeldusin, oli personalijuhtide kogunemistel ikka ja jälle teemaks, et miks tegevjuhid personalijuhtimist tõsiselt ei võta. Tagantjärele vaadates võib nentida, et kui tootmis-, müügi- ja finantsjuhid suutsid oma tulemusi kenasti numbrites väljendada, siis personalijuhid ja toona ka turundusjuhid tuginesid pigem loosungitele. Aeg on edasi läinud ja inimressursside juhtimine täiustunud. See raamat on kompleksne ülevaade võimalikest näidikutest, mida personalitöö tulemuslikkuse hindamisel kasutada. Nii nagu restoranis ei telli me kõiki menüüs olevaid roogasid, nii peab ka iga inimressurssidega tegelev inimene valima selles raamatus kajastatud mõõdikute hulgast just need, mis panustavad enim organisatsiooni strateegiasse. Selle raamatu abiga saavad personalijuhid teha inimressursside juhtimise mõõdetavaks ja arusaadavamaks ning seeläbi tõsta valdkonna tõsiseltvõetavust oma organisatsioonis.”
— AGU VAHUR, Ettevõtte Alma Career juhatuse liige, CV-Online’i tegevjuht
“Strateegilises personalijuhtimises muutub andmepõhisus ja seeläbi ka oskus analüütika organisatsiooni kasuks tööle panna üha olulisemaks.

Siin raamatus muutuvad personali- ja organisatsiooni andmed sinu silme all praktilisteks arusaamadeks, järeldusteks ja abilisteks tuleviku otsuste tegemisel. Raamatus luuakse seosed tulemuste saavutamise ja õigete mõõtmisvõimaluste vahel.

Nüüd on olemas üks hea raamat, mis võtab kokku personalijuhtimise ja organisatsioonikultuuri valdkondade analüütika koos sobivate näidete ja soovitustega. Siit saab vastused küsimustele: miks, mida ja kuidas mõõta?”
— IRENE METSIS , Personalijuht/koolitaja/konsultant

Sisukord

  • Peatoimetajad

    Egle Saska

    Helo Tamme

  • Personalianalüütika olemus, selle kujunemine ja põhimõisted

    Analüütika rakendamine personalitöös – kust alustada?

    Strateegilised tööjõumõõdikud ja analüütika personalijuhtimises

  • Personali analüüs

    Tööjõu planeerimine

    Tööjõu voolavus

    Tööjõu stabiilsus

    Töötajate puudumiste määr

    Puhkusereservi analüütika

    Ületunnid ja alatunnid – tööaja planeerimise tõhusus

  • Värbamisvestluse tõhususe analüüs teenusepakkuja vaates

    Testimine ja hindamine

    Soovituspreemia tõhusus

    Kandidaadikogemuse mõõtmine

  • Sisseelamise tegevuste analüüs

    Sisekommunikatsioon

    Pühendumus

    Pühendumusuuringu tulemuste analüüs

    Pulsiuuringud

    Tööandja soovitusindeks

  • Töötajate heaolu organisatsioonis

    Heaolu kategooriate analüüs

    Heaolu tööpsühholoogia vaates

    Tööõnnetuse mõju organisatsioonile

    Lähisuhtevägivalla mõju töötajale ja tööandjale

  • Õppimise tulemuslikkuse hindamine

    Karjääri analüütika

    Muude arendustegevuste hindamine

  • Tulemuste juhtimine

    OKR-id ehk mis need on ja kuidas neid kasutada

  • Tasu analüüsimine

    Tasuõigluse praktikad

    Palgaturu analüüs

    Töötaja väärtuspakkumise mõõtmine organisatsioonis

  • Mitmekesisus ja kaasamine

    Personalijuhtimine ja kestlikkus

  • Töötaja lahkumine

    Lahkumisuuringute läbiviimine

  • Finantsmõõdikud

    Personalianalüütika ja finantsmõõdikud teenindusorganisatsioonis

    Personalianalüütika ja finantsmõõdikud tootmisorganisatsioonis

  • Pivotist Power BI-ni: kasutusvõimalused personalianalüütika jaoks

    Digitööriistade kasutamine personalitöös: tänapäevased lahendused ja parimad praktikad

  • Uued tehnoloogiad ja suundumused personalianalüütikas

PEATOIMETAJAD

  • Minu jaoks on numbrid ja personalitöö olnud pikka aega üks läbipõimunud mustrikiri.

    Kuna matemaatika on mulle alati meeldinud, oli mul gümnaasiumis kindel valik minna õppima majandust Tallinna Tehnikaülikooli. Majandushariduse ja PARE personalitöö baaskoolituse toel sain hiljem oma esimese unistuste töö Eesti Raudtee personaliosakonnas. Minu juht Agu Vahur õppis sel ajal ärijuhtimise magistrantuuris, tõi personalitiimi ägedaid ideid ja innustas vaatama personalitööd ettevõtte äri kontekstis. 

    Huvi numbrite ja inimeste vastu viis mind kokku magistritöö juhendaja Milvi Tepiga, kes õpetas, et personalijuht peab ärist aru saama. Kui ma magistritöös käsitlesin Dave Ulrichi personalijuhtimise mudelit, oli selles suurt äratundmist – Ulrich rõhutab, et analüütika aitab personalitöötajatel mõjutada organisatsiooni tulemusi ja kasvada administratiivsest rollist strateegilisse.

    Majandushariduse toel kandideerisin 1999. aastal Tallinna Majanduskooli töö- ja palgaökonoomika õppeaine lektoriks. Nüüdseks on sellest saanud pikk koostöö personalitöö õppeainete õpetamisel ja sadade personalispetsialistide arengu toetamisel.

    30 aastat personalitööd eri ettevõtetes (Eesti Raudtee, Tallinna Sadam, Tammiste Personalibüroo, PCC Projekt ja Esplan) on andnud võimaluse äri toetamiseks personalitöö kaudu ja kinnitanud, et me saame seda, mida suudame mõõta. 

    Sel sügisel otsustasime koos Eesti HR Seltsi LinkedIni grupi kaasadministraatoritega, et seltsi liikmed vajavad rohkem teadmisi finantsidest ja tööõigusest. Nii sündis LinkedIni grupi lugejaile püsiteema #RahaJaParagrahvid.

    Usun, et analüütika kasutamine on põnev teekond. Alustada saab lihtsamatest mõõdikutest nagu tööjõu voolavus ja puhkuste kasutamine ning liikuda edasi ennustava analüütikaga, mis aitab prognoosida trende ja teha tarku otsuseid. See raamat saab sel teel olla hea kaaslane.xt goes here

  • Toimetan Eestis personalijuhtimise valdkonnas juba 2000. aastast, kui alustasin teise lennuna Tallinna Majanduskoolis (TMK) õpinguid personalitöö erialal. Kusjuures see ei olnud mul esimene kord TMK-s õppima asuda – varem olin seal lõpetanud ka raamatupidamise eriala, mis andis päris hea lisaväärtuse hilisemale personalitöötaja karjäärile.

    Minu esimene töökoht oli TMK-st kaheminutilise jalutuskäigu kaugusel asuv tootmisettevõte Jumbostrap. Sealt edasi liikusin mõneks aastaks juba natuke suuremasse tootmisettevõttesse, vahepeal tegin põike kõnekeskusesse enne, kui 2008. aasta alguses jõudsin rahvusvahelisse kinnisvara korrashoiu teenuste osutamisega tegelevasse ettevõttesse ISS. ISS-is õnnestus mul päris korralikult karjääri teha – esmalt olin ettevõtte personalijuht, seejärel juba Baltikumi personalijuht ning lõpuks Venemaa ja Baltikumi personalidirektor. 2018. aastal õnnestus mul aga saada ISS-i Uus-Meremaa personalijuhiks, seega sai vahepeal kaheks aastaks perega maakera kuklapoolele kolitud. 2020. aasta lõpus Eestisse tagasi tulles toimetasin juba ISS-i Taanis asuva peakontori tiimiga ja toetasin neid oma tegemistega täielikult kaugtööd tehes. 2023. aastal jõudsin oma teekonnaga aga Eesti ühe hinnatuma organisatsioonini – Wise –, kus sama aasta juunikuus asusin tööle ametikohal Global People Partner.

    ISS-i perioodi jääb ka 2009. aasta TalTechi juhtimise ja turunduse valdkonna magistrikraadi omandamine. See oli ka hetk, kui Egle Saska minu poole pöördus ja tegi ettepaneku asuda TMK-s personalitöö õppijatele andma värbamise ja valiku ainet. Nii sain ma üle 10 aasta ka õhtuti õppejõu ametit proovida.

    2013. aastal otsustasin kätt proovida ka blogimise valdkonnas ja see õnnestus päris hästi. Minu värbamisblogi “Mis muudab töökuulutuse atraktiivseks” aitas mul avada mitu põnevat ust ja andis palju kogemusi. Lisaks sellele, et tänu blogile sai kirjutada palju artikleid ajalehtedesse ja ajakirjadesse, sain võimaluse kirjutada mahuka värbamise ja valiku peatüki ka “Personalijuhtimise käsiraamatusse”. 2019. aastal nägi ilmavalgust minu enda raamat “Praktiline värbamisturunduse käsiraamat”, mille Äripäeva kirjastus lahkelt avaldada võttis.

    Üheks tööelu olulisemaks sündmuseks võib pidada ka 2022. aasta 28. veebruari, kui üheskoos 14 valdkonna entusiastiga asutasime Eesti HR Seltsi, millest on praeguseks saanud üks olulisemaid suunanäitajaid Eesti personalijuhtimise maastikul.

AUTORID