Välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon (edaspidi EKRE) algatas 13. juunil 2022.a välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (637 SE). Samasisulisi eelnõusid on nad käesoleval aastal esitanud korduvalt. Eesmärgiks on vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolu maaks, Eesti ülikoolide ingliskeelestumise peatamist Eesti maksumaksja kulul ja ülikoolide õppekvaliteedi toetamist ning täita Eesti põhiseadust, kuna esitatud eelnõu hinnangul ohustab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimist suuremahuline immigratsioon, mida tuleb nende hinnangul mõistlikul reguleerida.

Muudatused nii välismaalaste seaduses kui ka kõrgharidusseaduses tulevad, kuid mitte sel määral nagu eespool kirjeldatud. Eelkõige seetõttu, et EKRE poolt menetlusse antud eelnõu ei ühti Eesti Vabariigi Valitsuse strateegiaga “Eesti 2035”. Nimetatud tegevuskavas keskenduvad mitmed valdkonnad just välisriigi elanike toetamiseks Eestis nii kõrg- kui ka kutsehariduse omandamiseks, töötamiseks ja integreerumiseks, et parandada õppe vastavust ühiskonna ja tööturu vajadustega.

Lisaks sellele valmistati 2021. aastal koostöös startup kogukonna, tööstusliitude ja teiste ettevõtlusorganisatsioonidega ette välistööjõu regulatsiooni muudatused, et hõlbustada välistalentide palkamist. 24.05.2022 täiendatigi välismaalaste seadust ja 01.01.2023 lisanduvad ka teised koostöös sündinud muudatused. 

Statistikaameti 2021.a rahvaloenduse andmetel elab Eestis eri rahvusest inimesi rohkem kui kunagi varem (211 eri rahvusest inimest), kuid eestlaste osakaal rahvastikust pole vähenenud. Nii mõnigi teise riigi kodanik on Eestis õppides või töötades asunud õppima eesti keelt ja tunnevad huvi Eesti traditsioonide vastu, tähistades meiega Eesti riigipühasid. Seda kõike tehes on nad lisaks tööjõupuuduse leevendamise, välissuhete arendamise ja mitmekesisuse toojatena ka meie keele ja traditsioonide edasikandjad. 

Jätkame aga atraktiivsete karjäärivõimaluste loomist, maailmahariduse tegevuse edendamist, paindliku ja turvalise majanduskeskkonna kujundamist, soodustades uuendusmeelset ning vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi.

💡 EKRE poolt esitatud seaduse muutmise eelnõule andnud omapoolse tagasiside ka Haridus- ja Teadusministeerium ja Siseministeerium, kes muudatusi ei toeta. Täpsemalt saab vastustega tutvuda siin.  
💡 Ja kes tunneb huvi arengukava “Eesti 2035” elluviimise osas, siis Statistikaameti poolt on loodud rakendus “Tõetamm”. Täpsemalt saab lugeda siit.


Artikli autor

Helina Pajussaar


Loe lisaks

Previous
Previous

Loova leidlikkusega edukalt tuleviku väljakutsetele vastu

Next
Next

Meie organisatsioonides peaks olema rohkem „Pipi mõtteviisi“