Mis sai liikuvate riigipühade lisapuhkepäevast?
Eestis on üks rahvuspüha – vabariigi aastapäev ja 11 riigipüha. Pühi millega kaasneb vaba päev on Eestis 10, sel aastal neist kuus langeb argipäevale ja neli nädalavahetusele. Just puhkepäevadele liikunud riigipühade puhul esitati eelmise aasta jaanuaris Riigikogule pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise eelnõu, et rahvuspüha või riigipüha langemisel nädalavahetusse lisanduks lisapuhkepäev uude töönädalasse, va riigipühad mis on alati pühapäeval (ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha).
Eelnõu eesmärgiks on suurendada Eestis puhkepäevade arvu, et inimestel oleks võimalus rohkem aega veeta koos perega: külastada kultuuriüritusi, teha sporti, võtta ette päevareise. Eelnõu kohaselt parandaks muudatus töötajate töö- ja pereelu, aidates omakorda kaasa inimeste töömotivatsioonile ja üldisele eluga rahulolule.
Kuigi muudatus omaks positiivset mõju, on nii Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium kui ka Justiitsministeerium tagasisidestanud, et eelnõus on mitmeid puudujääke mis vajad tähelepanu.
Eelnõus jäeti tähelepanuta riigipühade tegelik eesmärk - pühade ajal vaba aja andmise eesmärgiks on eelkõige võimaldada inimestel pühi tähistada. Kui püha langeb töötaja tööpäevale, saab ta vaba päeva pühade nautimiseks ja kui püha langeb töötaja tööst vabale päevale, ei ole täiendava vaba aja andmine eelnevalt nimetatud eesmärgiga kooskõlas, sest vaba aeg pühale järgneval tööpäeval ei anna töötajale rohkem võimalusi pühade tähistamiseks.
Eelnõus keskenduti vaid nendele töötajatele, kes töötavad esmaspäevast reedeni, luues ebavõrdse kohtlemise summeeritud töötajatega, kelle iganädalased puhkepäevad ei pruugi olla laupäev ja pühapäev.
Täiendavad vabad päevad õppeaastas tähendavad ka õppeaasta planeerimise ja õppetöö jaotuse osas piiratuma ajaga sama õppekava läbimist, mis omakorda suurendab õppekoormust õpilaste jaoks. Muudatus vajab sisulisemat ja pikemat analüüsi, kas vastav muudatus eeldaks ka näiteks õppeaasta pikendamist.
Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs eelnõu mõjude kohta. Eelnõul on teatav majanduslik mõju (nt tööandjatele kaasnevad kulud), kuid seda ei ole seletuskirjas analüüsitud.
Muudatused on läbi rääkimata tööandjate ja ametiühingute esindusorganisatsioonidega, kes esindavad muudatusest enim mõjutatud sihtgruppe.
Kuigi eelnõu vajab täiendamist, on pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise teema kõne all olnud juba mitmeid aastaid. Näiteks 2017 aastal kogus ettepanek „Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele“ keskkonnas rahvaalgatus.ee nelja päevaga 1065 allkirja ning seda menetleti kollektiivse pöördumisena. Sarnase regulatsiooniga eelnõud arutati Riigikogus ka 2004. ja 2020. aastal. Seega on järjepidevalt püütud pühade ja tähtpäevade seadust täiendada, kuid muudatuste vastuvõtmiseni pole veel kordagi jõutud. Ka hetkel menetluses olev seaduse eelnõu läbis esimese lugemise 15. märtsil 2022 ja teine lugemine on tänaseni toimumata.
Seniks kuni muudatuste ettepanekuid menetletakse saame juba 2025. aastal nautida vabu päevi kümnel korral kuna riigipühad langevad tööpäevadele ja nädalavahetusele jäävad vaid need liikuvad pühad, mis on alati pühapäeval ehk ülestõusmispüha ja nelipühad.
Artikli autor
