Jan Tegze raamat “Job Search Guide” ilmus natuke varem, kui massilised koondamised hakkasid hoogu võtma ning just seetõttu on tänasel hetkel see raamat väga aktuaalne. Mulle väga meeldis autori seisukoht, et antud raamatule tuginedes ei ole töökoht garanteeritud ning ühtlasi annab ta oma teoses mõista, et tööotsing ei ole üks lust ja lillepidu.

Mida tänapäeval üks tööotsija siis teadma peaks?

1. Jan tutvustab väga huvitavat tehnikat “If this, then that”.

Näiteks: Eesmärk on saata oma CV kahekümnele tööandjale. Kahjuks see nädal on lisandunud ainult 10 uut töökuulutust. Sellisel juhul saadame hoopis oma CV kümnele tööandjale ja lisaks saadame 10 LinkedIni kutset erinevatele värbajatele. Nii oleme juba päris palju teinud ja ei ole oma plaanist ka väga palju maha jäänud.

2. Me kõik kasutame oma igapäevatöös erinevaid tööriistu. Ka tööotsingutel on võimalik kasutada mitmeid erinevaid äppe.

Näiteks veebibrauseri laiendused, mis aitavad jälgida palju e-kirju on saadetud, palju neid on loetud ja palju nendest ka vastuse saanud. Üheks selliseks tööriistaks on Vocus.
Lisaks soovitab autor erinevaid lehekülgi, mis aitavad leida meiliaadresse, näiteks Rocketreach. Või kontrollida, kas meiliaadress eksisteerib või mitte, näiteks DeBounce.

3. Persoonibränd on tänapäeval väga oluline. Jan toob näite kahest ühesugusest LinkedIni profiilist, ainsa vahega, et üks oli LinkedInis ka aktiivne postitaja ja kommenteerija, teine mitte. Tulemusena see isik, kes postitas aktiivselt, sai tunduvalt rohkem InMaile värbajatelt.

Jan jagas siinkohal ka huvitava nipi, kuidas saada rohkem värbajate tähelepanu. Näiteks kirjutada artikkel teemal “Keda jälgida … valdkonnas 2023 aastal”. See teema köidab tähelepanu, inimesed hakkavad seda jagama ja kommenteerima ja on suur tõenäosus, et see paistab ka värbajatele silma.

4. Intervjuude olulisus. Jan pööras intervjuudele väga suurt tähelepanu, kirjeldades põhjalikult erinevate intervjuude ja testide liike ja andes ka ülevaate, miks just üht või teist meetodit kasutatakse. Lisaks tõi ta näiteid küsimustest, mida kandidaat võiks ise küsida. Paljud on hädas ennekõike intervjuu lõpus, kui tekib võimalus viimaseks küsimuseks. Minu isiklikuks lemmikuks on “Kas minu CV-s on midagi, mis võib takistada minu värbamist?”

5. Mis saab pärast seda, kui tööpakkumine on laual? Väga vähesed räägivad sellest, kuid ometigi pakkumisega meie tööotsing ei lõppe. Jan on jaganud mõtteid sellest, kuidas pidada palgaläbirääkimisi ning millal peaks vastupakkumist vastu võtma ja millal mitte.

Kuigi raamat on eelkõige mõeldud tööotsijatele, siis usun, et ka personalijuhid ja värbajad leiavad sellest enda jaoks midagi kasulikku.

Miks seda raamatut võiks lugeda ka personaliteemadega tegelev spetsialist?

Esiteks, Jan on toonud väga palju näiteid psühholoogilistest testidest, mida võiks värbamisel kasutada.

Loomulikult ka sellepärast, et tänapäeval oleme meie üks kõige haavatavam grupp, sest koondamised ja värbamisprojektide ajutine külmutamine (hiring freeze) puudutab meid väga palju ja mitmed meist on juba tööotsija rollis.

Üheks oluliseks põhjuseks on ka asjaolu, et kui igapäevaselt ise tegelda värbamisega, siis võime kergesti unustada, kui raske võib üks tööotsing olla ja kui raskeks ning hirmsaks see teekond võib tööotsijatele osutuda.

Jan on teinud juhise sellest, kuidas tööotsingut alustada ja kuidas värbamisprotsess tavaliselt välja näeb. Töökohta kaotades ei teata väga tihti, kuidas ja millest alustada. See raamat aitab süstematiseerida tööotsingut ja leevendada sellega seonduvat stressi ja ettearvamatust, mis tihti tööotsijaid tabab.

Lisaks raamatule, lõi Jan ka kodulehe: https://jobsearch.guide, kust leiab tööotsinguks veel erinevaid kasulikke nippe.

Artikli autor