Euroopa Kohtu 2. märtsi 2023. aasta otsusega C-477/21 muudab Eesti senist praktikat töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel eesmärgiga kaitsta töötajate tervist ja ära hoida ületöötamist. See tähendab, et teatud juhtudel vajavad tööajakavade koostamise põhimõtted muutmist. Ka Tööinspektsioon lähtub edaspidi uuest lähenemisest. Järgnevalt selgitame täpsemalt, mis muutub ja kuidas Euroopa Kohtu otsus tööandjaid võib mõjutada.

Mis muutus? Hiljutise Euroopa Kohtu otsuse järgi tuleb tööandjatel, kelle töötajad töötavad graafiku alusel, üle vaadata töötajate töö- ja puhkeaja nõuete arvestus. Need ettevõtted, kus graafikud võimaldavad täna küllaltki lühikest tööst vaba aega, näiteks kui graafik näeb ette töötamist kuus tööpäeva nädalas, peavad oma tööajakorraldust muutma lähtudes alltoodud suunistest. Otsus ei mõjuta nende töötajate tööaja arvestust, kes töötavad esmaspäevast reedeni kaheksa tundi päevas.

Töölepingu seadus (TLS) sätestab kaks olulist põhimõtet:

• Igapäevane puhkeaeg (TLS § 51), mille kohaselt peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega (st töötaja saab ühes töövahetuses töötada koos ületunnitööga maksimaalselt 13 tundi).

• Iganädalane puhkeaeg (TLS § 52), mille kohaselt peab töötaja saama nädalas puhata tavalise tööaja arvestuse korral vähemalt 48 tundi järjest või summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest.

Mida tuleb edaspidi teha teisiti? Kohtuotsuse kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg osa iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele puhkeajale. See tähendab, et töötajale tuleb vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg: 11 tundi + 36 või 48 tundi = kokku 47 või 59 tundi. Seni on loetud töö- ja puhkeaja nõuded täidetuks, kui töötaja saab kord seitsme päeva jooksul 36 või 48-tunnise iganädalase puhkeaja ilma, et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg 11 tundi.

Näide: Senise praktika kohaselt kui graafikuga töötaja lõpetas tööpäeva reedel kl 20:00 ja talle anti iganädalast puhkeaega, siis võis töötaja alustada uut tööpäeva pühapäeva hommikul kl 8.00 (ehk 36 tunni möödudes). Edaspidi peab eelnema iganädalasele puhkeajale igapäevane puhkeaeg, seega töötaja saaks alustada tööpäeva kõige varasemalt pühapäeval kl 19:00 (ehk 47 tunni möödudes).

Milleks selline muudatus? Kohtu selgituste kohaselt on igapäevane ja iganädalane puhkeaeg kaks teineteisest sõltumatut õigust, millel on erinevad eesmärgid. Ühelt poolt peab töötajale olema tagatud võimalus kindla arvu tundide jooksul igapäevaselt töökeskkonnast väljuda, teisalt peab töötaja saama iga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul puhata. Mõistame direktiivi ja kohtu antud tõlgenduse eesmärki kaitsta töötajate tervist. Leiame, et töötajale piisava tööst vaba aja andmine ning töö- ja puhkeaja piirangutest kinnipidamine on hädavajalik, et vältida ületöötamist, kutsehaigestumisi ja tööõnnetusi, vähendada nende esinemise riski ning seeläbi ära hoida töötajate töölt puudumisi tervise tõttu.

Kuidas edasi? TLS-i tõhusa ja eesmärgipärase rakendamise ning töötajate tervise kaitseks on Tööinspektsioonil  õigus teostada järelevalvet iganädalase ja igapäevase puhkeaja nõuete täitmise üle. Selleks, et tööandjatel oleks vajadusel piisavalt aega senises töökorralduses ja tööajakavade koostamise põhimõtetes viia sisse muudatusi, on muutunud seaduse tõlgendusega kohanemiseks aega kuni käesoleva aasta lõpuni. Töö- ja puhkeaja nõuete üle järelevalvet teostades hakkab Tööinspektsioon uuest tõlgendusest lähtuma alates 1. jaanuarist 2024. a. Seni soovime vastava info viia osapoolteni teavitustegevuse kaudu ja tulevikus kajastame Euroopa Kohtu antud tõlgendust TLS-i käsiraamatus. Võimalusel palume teil informeerida ka enda organisatsiooni/asutuse liikmeid muudatusest igapäevase ja iganädalase puhkeaja tõlgendamisel.

Kui teil tõstatub antud teemal täpsustavaid küsimusi või kommentaare, palume neist meile märku anda 19. juuniks vastates käesolevale kirjale.

Erinevatel tööga seotud teemadel ja küsimustes saab tasuta nõu Tööinspektsiooni infotelefonilt 640 6000 või e-kirja teel (jurist@ti.ee) tööpäeviti kell 9.00-16.30. Infotelefon töötab neljas keeles – eesti, vene, inglise ja ukraina keeles. Lisainfo ja kasulikke näpunäiteid tööeluga seotud teemadel leiab Tööelu portaalist www.tööelu.ee.

Info pärineb Sotsiaalministeeriumilt