Suur osa Jürgen Ligi 3. jaanuaril avaldatud arvamusloost tervisekulude maksusoodustusest tiirles ümber inimeste liikumisharjumuste ja spordi, jättes unarusse ühiskonna laiemad vajadused, mis aitaksid tõsta töökoha efektiivsust ja edendada tervist samal ajal. Selleks ei pea olema tingimata sport.

Nii riigi kui tööandja huvid on ühised — selleks on füüsiliselt ja vaimselt terve töötaja, kes suudab iseenda eest hoolt kanda ja annab oma panuse ühiskonna toimimisse.

Terve töötaja eesmärki saavad ka mõlemad toetada. Riik pakub hetkel maksusoodustust tervise- ja spordikuludele (100 eurot kvartalis) ning tööandja saab seda võimalust pakkudes panustada töötaja tervisesse. Kui tööandja on otsustanud seda teha, et ka võimalikud nii-öelda pooliku tervisega töötajad jalule aidata, on see ettevõttele soodne võimalus vähendada haiguspäevade arvu ning ka võimalike lahkujatega seotud kulusid, kes tervise tõttu peavad oma senise töö jätma.  

Lisaks ei pea riik piisava tööandja toetuse puhul tegelema haigestunud või töövõimetust töötajast tingitud tagajärgedega, kelle tervis ei saanud õigel ajal tähelepanu ning kes kukub teadmata ajaks riigi meditsiini õlule. 

Tervise- ja spordikulude maksusoodustuse summa suurendamine ja laiendamine ei pea muutma inimesi veel sportlikumaks või viima neid jõusaali rassima. See ei ole maksusoodustuse tõstmise eesmärk ei tööandjale ega riigile, vaid see on võti veelgi stabiilsema tööturu loomiseks läbi tervisliku eluviisi toetamise vastavalt indiviidi vajadustele.

Suurem valik annab võimaluse ise vastutada

Selleks, et seda võimalust maksimeerida ja kasutada, peaksid ka seadused ajaga kaasas käima. Kui inimeste harrastused on Jürgen Ligi sõnul mitmekesine nähtus, siis miks laseb riik praeguse seadusega seda valikut väga kitsalt piiritleda ja keskendub enamasti vaid spordile või siis juba tekkinud terviseprobleemidest taastumisele? Summa tõstmine ja valikute laiendamine aitab hoopis probleeme ennetada ning avardab võimalusi neile, kelle jaoks on spordist olulisemaid heaolu allikaid. 

Hiljuti Eesti Kaubandus-Tööstuskoja läbi viidud tööandjate uuringust selgus, et 95% vastanutest nägi töötajate tervisesse panustamist kasuliku investeeringuna ning 90% hinnangul paneks maksusoodustuse tõstmine ja valiku laiendamine ettevõtteid oma töötajate vaimse- ja füüsilise tervise eest rohkem hoolt kandma. 

Tegelikkuses on praegu aga kogu tervisekulude maksusoodustus tihedalt seotud vaid spordiga, sest see on üks väheseid kategooriaid, mis üldse maksusoodustuse alla kuulub. Laiema valikuvõimaluse pakkumine nii vaimse tervise kui ka puhkamise jaoks annaks kõikidele töötajatele täpselt sellise vabaduse, et riik ei diskrimineeriks kellegi tervislikke valikuid ning iga töötaja saaks olla iseenda tervise eest vastutav.

Vaimselt terve töötaja on sama oluline

Eelnevalt mainitud uuringus selgus ka tõsiasi, et 84% tööandjaid nõustuvad väitega, et nende töötajate vaimne tervis on halvenenud. Kuigi töötajate vaimse tervise ülevaate töökohal peaks andma töökeskkonna riskianalüüsid ning tööandja peab arvestama analüüsi tulemustega, siis kui kiiresti suudab tegelikult tööandja mure korral pakkuda kiireloomulist abi enne, kui töötaja oma vaimse tervisega täiesti põhja kukub? 

Evelyn Liivamägi kirjutas oma arvamusloos, et vaimse tervise teenused on sellisel juhul vastavalt seadusele maksuvabastuse all, kui täidetakse töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS) tulenevaid kohustusi. Kui paljud tööandjad on aga riskianalüüsist jõudnud päris abi osutamiseni enne töötaja murdumist? 

Ennetav meede oleks anda piisavas suuruses ja valikus vahendid töötaja kätte, kes saaks vajalikku abi siis, kui ta seda vajab. Hetkel jätab maksusoodustuse seadus aga töötaja vaimse tervise muredega üksi, kuna see ei kuulu olulise valdkonnana suures osas maksusoodustuse alla ning tööandja ei saa näiteks psühholoogi (va saatekirjaga kliinilise psühholoogi juurde, aga siis on juba asjad väga halvad) visiiti maksusoodustuse abil kompenseerida.

Väikesepalgaliste võimalused ei kao, vaid soodustus on lisakindlustus

Kui Jürgen Ligi kirjutas madalapalgaliste kaotusest, kuna riikliku maksutulu vähenemise tõttu ahenevad ka nende muud riigi poolt pakutavad võimalused, siis tervisekulude maksusoodustus tööandjale on just see, mis saab pakkuda väikesepalgalisele töötajale kindlustunnet. Selle toetuse saab töötaja suunata lisa tervisekindlustusse ning ülejäänud maksusoodustuse summa töö spetsiifikaga seotud murede ja probleemide ennetamiseks. Mida rohkem tegeleda ennetamisega, seda vähem on hilisemat tagajärgede plaasterdamist. Väikesepalgalised töötajad ei saaks ilma sellise toetuseta endale eraldiseisvat tervisekindlustust ehk lubadagi. 

On teada, et viimastel kuudel on meie haiglate vabade voodikohtade arv gripi ja koroona laastaval tagajärjel kukkunud kriitilise piiri lähedale. Kurdetakse ülekoormust ning võimaluste nappimist. Isegi selliseid tekkinud olukordi saab lisa tervisekindlustusega leevendada, kuna teeb gripivaktsiinid paljudele soodsalt ja ilma tööandja järel ootamiseta kättesaadavaks ning pakub pikkade ravijärjekordade vältimiseks võimalust kasutada erakliinikute teenuseid kiireloomuliste murede korral suurema lisatasuta.

Palganumber tõuseb, hüved jäävad maha

Kas lõpuks on palk ainus asi, mille eest tööandja peab muret tundma ja muud hüved võib ära jätta, kuna töötaja saab nende eest ise palgaga tasuda? Tööturul küsitakse tööandjatelt üha rohkem lisaväärtuste ning töökeskkonna hüvede kohta. Kui töötaja saab oma tervist edendada tööandja abiga, selle asemel, et kulutada selleks oma palka, siis võimalusel ta seda ka teeb.

Kahjuks on ka palgaralli kõrval jäänud tervisekulude maksusoodustuse seadus unarusse ja püsinud muutumatu selle algusest alates. Kuna viie aastaga on teenuste hinnad teinud tajutava tõusu, siis seaduse piirid võiks inflatsiooni ja elukalliduse tõusuga kuidagigi sammu pidada. 2018. aastal seatud maksusoodustus (100 eurot kvartalis) kuudesse ümber arvutades (33 eurot kuus) ei kata see isegi ära kvalifitseeritud psühholoogi või psühhiaatri ühte visiiti. Rääkimata muust abist, mida inimene võib vajada.

Inimeste tervise eest hoolitsemise võimaldamine on ikka riigi asi küll. Eesti HR Selts on üks neist, kes allkirjastas koos teiste ühendustega detsembris pöördumise terviseedenduse regulatsioonide suurendamiseks. Meie oleme need, kes näevad selle vajadust igapäevaselt ja tegelevad praeguse süsteemi kitsaskohtadest tekkinud tagajärgedega. Miks me ei võiks tagajärgede asemel üritada üheskoos neid ennetada ja pakkuda inimestele võimalust hoida oma tervist endale sobival moel? Töötaja teab ise kõige paremini, kust tema enda king pigistab või valu torgib.

Artikli autor

Sirli Spelman