Peaasi.ee annab tänavu esimest korda Eestis organisatsioonidele välja vaimse tervise märgise. See on tunnustus, mis näitab, et selle pälvinud organisatsioon hindab oma töötajate vaimset heaolu ning teeb teadlikke samme selleks, et inimeste tervis oleks tööl hoitud.

Selle organisatsiooni töötajad oskavad väärtustada enda ja teiste vaimset tervist. Uuringute järgi on nad tervemad, rahulolevamad ja produktiivsemad, aidates seeläbi ka organisatsioonil kasvada ja areneda ning tõsta selle konkurentsivõimet.

Vaimse tervise mured nõuavad 880 miljonit eurot aastat

Miks Peaasi.ee seda teeb? Töökeskkond on väga suure potentsiaaliga valdkond, kus vaimset tervist edendada. Inimesed veedavad tööl väga suure osa oma päevast, mis tähendab, et nii kollektiivis kui ka tööväliselt toimuv mõjutab väga palju inimeste heaolu, motivatsiooni, panust ja hakkama saamist.

Paraku kaotab tööturg globaalselt Maailma Terviseorganisatsiooni 2022. aasta andmetel aastas vaimse tervise murede tõttu ligi 12 miljardit tööpäeva ehk ca 920 miljardit eurot tulu. Eesti Vaimse tervise rohelise raamatu järgi on vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud Eestis 2,8% SKP-st ehk 880 miljonit eurot aastas.

Vaimse tervise probleemid on kasvutrendis, sellele viitas selgelt ka tänavu märtsis ilmunud Eesti inimarengu aruanne. See tähendab, et need kulud kasvavad aasta-aastalt veelgi.

Organisatsioonide töötajad vajavad tuge

Lisaks viis Peaasi.ee tänavu märtsis organisatsioonides kolmandat aastat järjest läbi emotsionaalse enesetunde küsitluse. Selles osales ca 200 ettevõtet, mille töötajatest ca 8600 inimest täitis anonüümselt testi ja sai ülevaate oma vaimse tervise seisust. Organisatsioon tervikuna sai aga tagasisidet töötajate vaimse tervise hetkeolukorra kohta.

Testist selgus, et ärevuse tunnuseid on kõigi vastanute seas 34%-l, depressiooni tunnuseid 35%-l, uneraskuste tunnuseid 38%-l ja vaimse kurnatuse märke 46%-l. Neid tulemusi ei ole võimalik tõlgendada häiretena, küll aga aitavad need märgata, mõista ja tähelepanu pöörata olulistele depressiooni, ärevuse- ning unehäirete ja vaimse kurnatuse tunnustele.

Seega nii tänavu kui ka varasematel aastatel läbi viidud testi tulemused viitavad selgelt, et vaimse tervise mured vajavad töökeskkonnas tähelepanu, süsteemset tegelemist ja lahendusi.

Töökeskkonnal on potentsiaali vaimset tervist toetada

Paljud organisatsioonid astuvad juba väga teadlikke samme töötajate vaimse tervise toetamiseks. Korraldatakse koolitusi, pakutakse töötajatele nõustamist, psühholoogi teenust, viiakse meeskonnas läbi ühistegevusi vaimse tervise toetamiseks. Vaimse tervise märgise välja andmisega, mille idee sündis juba koroonaeelsel ajal, soovime veelgi julgustada ja pakkuda organisatsioonidele tuge ja motivatsiooni, et vaimse tervise teemadega organisatsioonis teadlikult ja järjepidevalt tegeleda.

Kuigi uuringute ja ülal välja toodud statistika põhjal on töötava elanikkonna seas vaimse tervise probleemid üsna levinud, põhjustades keskendumisraskuseid, suhtlemisprobleeme ning muutes keeruliseks enda tööülesannete planeerimise, siis on töökeskkonnal potentsiaali ka vaimset tervist toetada. See võib omakorda vähendada personali voolavust, kasvatada töötajate rahulolu, suurendada motivatsiooni ja tööpanust ning seejuures organisatsiooni kasvu ja tulemusi toetada.

Kiirematel võimalus veel kandideerida

Märgise saamiseks tuleb organisatsioonil täita ankeet, mille kolmes osas on välja toodud võimalused töökeskkonnas vaimse tervise ja vaimsete oskuste teadlikuks hoidmiseks. Ankeedi kolm osa jagunevad järgmiselt:

1. vaimse tervise parandamine, raskustega toimetulek vaimse tervise murede korral;

2. vaimse tervise hoidmine ja heaolu säilitamine ning

3. vaimse tervise arendamine ning töötajate potentsiaali ja tugevuste rakendamine.

Iga täidetud võimaluse eest saab organisatsioon punkte. Organisatsiooni vastuste ja sellest lähtuvalt saadud punktisumma alusel, juhul kui organisatsioon ületab lävendi, liigub ta ühte kolmest tasemest: kuld-, hõbe- ja pronkstase. Märgis näitab organisatsioonis vaimse tervisega teadlikult tegelemise taset. Märgis kehtib aasta.

Kandideerima on oodatud nii ettevõtted, avalik-õiguslikud organisatsioonid, MTÜd, sihtasutused kui haridusasutused. Kandideerimine kestab kuni 25. septembrini. Märgise saajad kuulutame välja oktoobris.

TASUB TEADA

Vaimse tervisega teadlikult organisatsioonis tegelemise kasud:

• Vaimse tervise teemadele teadlikult tähelepanu pööramine töökeskkonnas aitab hoida töötajate tervist ja vähendada haiguspäevade arvu.

• Vaimse tervise väärtustamise kasuteguriks on parem tööõhkkond ja -kultuur. Paraneb töötajate omavaheline suhtlus, läbisaamine ning koostöö, osatakse märgata enda ja teiste vaimse tervise raskuseid, üksteist toetada ja abi pakkuda, töökeskkonnas vaimse tervise toetamiseks vajalikke muudatusi, arendusi teha.

• Väheneb personali voolavus.

• Väheneb töötajate stressitase ja läbipõlemine.

• Vähenevad vaimse tervise teemadega seotud stigmad.

• Terved ja õnnelikud töötajad loovad organisatsioonile suuremat väärtust.

• Uuringud näitavad, et kui vaimse tervisega töökohal eesmärgipäraselt tegeleda võib iga sellesse investeeritud euro tuua tagasi kuni 9 eurot, sest kasvada võib töö produktiivsus, kahaneda haiguspäevade arv kui ka varakult pensionile minejate hulk.

Artikli autor

Signe Sillasoo